Kategooriad

Kuidas Tagurpidi Lavka presidendipaaril külas käis

Kuidas Tagurpidi Lavka presidendipaaril külas käis

President ja Evelin Ilves kutsusid kolmandat aastat järjest Ärma talusse kokku Eesti toidu edendajad. Koosviibimise algatamise põhjuseks rääkis President loo, kuidas kolm aastat tagasi sattusid ühe nädala peale kaks jutuajamist. Esimeses kurtis üks Eesti talunik, et tal ei ole oma lihatooteid kuhugi panna ja peaks ekspordi peale mõtlema. Teises kurtis restorani peakokk, et kusagilt ei ole võimalik osta eestimaiseid lihatooteid. President otsustas, et nii see enam edasi minna ei või – vaja Eesti toidu tootjad ja selle tarbijad omavahel suhtlema panna. Just sel eesmärgil kohtumine Ärma talus alguse sai.

Kutsutute seas on mitmete restoranide ja kohvikute peakokad, mitmed väiketootjad, mõned suuremad tootjad ning mitmed toiduringide eestvedajad. Nii ka sel aastal. Lisaks Tagurpidi Lavkale olid toiduringidest esindatud veel näiteks Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik ja Läänemaa ning Viljandi OTT-id (Otse Tootjalt Tarbijale).

Kohtumise ametlikumasse ossa mahtus sel aastal kahe peakoka poolt tutvustatud toidu valmistamise tehnika nimega sous-vide meetod. See on madalal kuumusel vaakumis küpsetamine. Nii säilivad toidus olulised vitamiinid ja mineraalid. Kala ja liha küpsetatakse selle meetodiga temperatuuri 38-45C juures. Köögiviljade kohta öeldi, et need vajavad siiski suuremat kuumust, et kahjulikud parasiidid ei saaks seal toimetama hakata. Sellest osast ei saanud ma hästi aru, kuna just juurviljades on suur osa meile vajalikke vitamiine. Aga ei hakanud vaidlema ka :).

Suurem osa koosviibimisest möödus omavahel tutvudes ja suheldes. Mulle tundus, et paljud kohale tulnutest juba tundsid üksteist. Visati nalja ja meenutati eelmisi kohtumisi Ärmal. Oli ka neid, kes pigem jälgisid eemalt, maitsesid väiketootjate kaasa toodud tootenäidiseid ning mulle tundus, et ei osanud nagu eriti midagi pihta hakata. Võibolla ei ole paljud restoranide esindajad veel tunnetanud vajadust Eesti tootjatega koostööd teha? Ei oska öelda. Aga võibolla oli neil sarnane olukord ühe minu vestluspartneriga (jäägu nimi siikohal nimetamata), kes on oma restoranis heal tasemel personali puudumise tõttu nii peakokk, abikokk, nõudepesija, ettekandja, jne ning seetõttu totaalse kurnatuse äärele jõudnud. Loomulikult ei ole sellises olukorras tahtmist seltskondlik olla.

Sain oma üllatuseks teada restorani pidamise varjuküljest – valitseb täielik peakokkade puudus ning isegi ettekandjaid ei leia.

Pidime üheskoos tõdema, et väärtuspõhine toidukaubaga tegelemine saab olla ainult missiooni-tegevus. Ma mõtlen sellist, kus toidukaup ei ole pelgalt vahend äri tegemiseks. Väga palju tööd, vaevalt ots otsaga kokku tulemine ja üsna väiksed palgad on meie tegevuses igapäevased kaaslased. Samas nõustusime ka kohe, et see on meie jaoks siiski ainuvõimalik viis, kuidas toitu suhtuda.

Arutati põgusalt ka kooli ja lasteaedade toitlustamise teemal.

Räägiti lugusid, kuidas koolid tellivad kooritud kartuleid Lätist ja samas toodi positiivseid näiteid koolidest, kes on aktiivselt võtnud initsiatiivi puhta ja kodumaise tooraine kasutamiseks. Reklaamiti järjekordseid seminare, mis on tulemas koolitoidu uuendamise teemadel. Seda oli väga hea kuulda! Mulle tundub, et olukord ei olegi enam väga hull – päris palju tundub olevat eestvedajaid ja initsiatiivi võtjaid tervisliku ja kohaliku toitumise edendamiseks. See muidugi ei tähenda, et nüüd võiks puhkama jääda!
Minu arvates on see väga tore, et President ja Evelin Ilves kohalikku toitu väärtustavad ning ka seda sõnumit avalikult esindavad. See annab lootust, et ühel päeval ehk tähistab sõna ‘talunik’ Eestis jälle muuhulgas ka täisväärtuslikku elukutset ja teenistust ning toitu jälle ‘kasvatatakse’ mitte ei ‘toodeta’.

Aitäh Presidendile ja Evelin Ilvesele, et ka Tagurpidi Lavka Eesti toidu edendajate ringi arvati! :)

Külas käis Riinu Lepa.